Mina olen Anneli , 37 aastane naine ja abielus, Ma olen aastaid võidelnud epilepsiaga, millega kaasnevad ka tõsised meeleoluhäired. Ma ei ole julgenud lapsi saada ja sellepärast olen olnud terve elu õnnetu. Pidevad depressiooni hood vahetusid ärevuse ja sõnuseletamatu hirmuga. Ma olen väga tänulik oma abikaasale kes on mind alati toetanud kui ka meie suhted pole ka kõige paremad olnud tänu minu meeleolu kõikumistele. Olen käinud erinevate arstide ja psühholoogide juures kust olen ka vahelduva eduga saanud abi mis on mind aidanud mõnda aega jälle aktiivses elus osaleda. Paar aastat tagasi hakkasin tegelema enda lapsepõlve ja sel perioodil kogetuga. Olen hakanud endas hindama asju mida ma hästi teen ja armastama ennast hoolimata minu haigusest. Täna olen juba päris hästi kohanenud aga taastumine on pikem protsess ja hetkel jätkan sellel teel, teades et tuleb ka tagasilangusi kuid need ei hirmuta mind enam nii nagu varem. Usun, et suudan uutest tagasilöökidest õppida ja edasi liikudes olen veelgi tugevam.
Anneli